Kompostimine on keskkonnasõbralik protsess, mis aitab vähendada linnas tekkivat bioloogilise prügi hulka ja aitab luua väärtuslikku orgaanilist mulda, mida kogukonnaaias saab taimede kasvatamiseks kasutada. Selleks, et jäätmetest saaks hea muld, on vaja arvestada, et see on aias eraldi tegevus, mis tahab süvenemist, läbimõtlemist, teadmisi, järjepidevust, aednike ning ümbritsevate elanike kaasatust ega ole lihtsalt aiajäätmete äraviskamine.
Allpool on väike ülevaade kompostimise põhimõtetest, soovitusi kompostimise korraldamiseks kogukonnaaias ja mõned kasulikud nipid. Loodan, et sellest on kasu, et oma kogukonnaaia jaoks luua teie jaoks toimiv õnneliku komposti valem, et kompostimine aias oleks meeldiv ja tore protsess.
Komposti koostisosad
Rohelised materjalid: sisaldavad palju lämmastiku, selleks on erinevad taimejäätmed, erinevad aiajäätmed, muruniide jms.
Pruunid materjalid: sisaldavad peamiselt süsinikku, näiteks nagu kuivad lehed, paber, hein, põhk, saepuru ja puit.
Komposti käivitajad: riknevad toidujäätmed, kalaraiped, sõnnik, märg kanakaka jms.
Vesi: Kompostis on oluline säilitada niiskuse õige tasakaal, kuna liiga kuiv või liiga märg kompost võib mõjutada lagunemisprotsessi. Kui komposti rusikas pigistada, siis võike eralduda paar tilka vett. Liiga märga komposti puhul lisada pruuni ja kuiva kraami, liiga kuiva komposti puhul kasta.
Õhk: Hapnik on vajalik kompostimise mikroobide toimimiseks. Sellepärast on vajalik aeg-ajalt komposti ümber keerata ja õhutada.
Nipp! Komposti sobib ka papp, paber ja ajalehtede klantspaber, kui see rebida väiksemateks tükkideks.
Vali õige komposter
Kaubanduses on saadaval palju erinevaid kompostreid ja kompostimise viise. Kiirkompostrid on vahvad vidinad, mille abil lastele kompostimist tutvustada. Samas kiir- või trummelkomposter oma mahu poolest ei pruugi ära teenindada aias tekkivat taimejäätmete mahtu.
Üks variant komposti teha on kuumkompost, aga see eeldab väga täpset temperatuuri, niiskuse ja koostisosade vahekorra jälgimist ja kui aias pole inimest, kes sellega pühendunult tegeleks, siis hetkel ma seda kogukonnaaeda pigem ei soovita.
Kogukonnaaeda soovitan 3 osalist kastisüsteemi, kus ühes kastis käib materjali kogumine, 2. kastis laagerdumine ja 3. on kasutusvalmis muld, mida aednikud saavad kasutada. Seda võib kombineerida ka kiirkompostri või trummerkompostriga.
Komposter peaks olema
- mugav ja meeldiv igapäevaselt kasutada;
- ära mahutama aias tekkivate jäätmete hulga;
- kinnine, et vältida loomade ja lindude juurdepääsu;
- ühest servast lahtikäiv, et oleks mugav ümber kaevata.
Soovitused kogukonnaaia eestvedajale kompostimise korraldamiseks
Kompostimine on aias pidev protsess ja igapäevane aednike tegevus võiks sisaldada komposti materjali ettevalmistust. Üks variant on lasta aednikel tükeldada oma äravisatavad taimed kohe ära, siis lagunevad need kiiremini ja kasti mahub rohkem. Kui aias on mitmekastisüsteem, siis peaks olema tähistus, kuhu parasjagu taimejäätmeid panna ja ilmselt vajalik aednikele ka eraldi infot saata kompostimise põhimõtetest.
Komposteeritavat materjali on vaja kasti laduda kihiti ja kihtide kokkupanemisel on mõistlik jälgida süsinikku ja lämmastikku sisaldavate materjalide vahekorda (täpsem nimekiri materjalidest on eespool). Variant on sügisel lehti koguda ja need säilitada kottides, mida aeg-ajalt järgmisel hooajal komposti vahekihtidena kasutada.
Haigeid taimi mitte komposti panna ja need peaks eraldi jäätmetena ära viima, põletama, maha matma või leidma mõne muu viisi neist vabanemiseks. Kui haiged taimed kompostida, siis on oht, et mulla kaudu levivad haigused edasi kogu aeda. Haiguste leviku ennetamiseks soovitan kogukonnaaias teha “aeglast” komposti ja enne mulla kasutamist lasta sellel ühe aasta laagerduda.
Niiskuse taset peab jälgima, optimaalne on 50% niiskust (st pigistades tuleb 1-2 tilka). Liiga niiske komposti korral on vaja lisada pruuni materjali ja liiga kuiva korral rohkem taime- või toidujäätmeid ja vajadusel kasta.
Komposteeruvat kraami on vaja vahepeal segada. Kui erinevat tüüpi materjalid on kasti laotud kihiti, siis võiks vahepeal kasti sisu ümber laduda, et komposti õhutada ja vähemlagunenud kraam segada juba lagunenud kraamiga. Põhimõte on selles, et kasti ääre osades olev kraam läheks keskele ja keskmises osas olev kraam äärde. Ideaalis võiks komposti 2 korda hooaja jooksul ümber tõsta, aga piisab ka kui 1 kord aastas teha. Parim aeg selleks on siis kui kiirem aiahooaeg on lõppenud või pole veel alanud (ehk kevadel või sügisel). Soovitan seda teha talgutööna, siis läheb lõbusamalt.
Kui juhtub, et kompostikasti satub ka muud mittesobivat kraami (nt klaasi, plastikut, kilekotte jms), siis see on välja sorteerida, informeerida aednikke, võimalusel luua võimalus prügi äraviskamiseks.
Juhul kui aias on mitmeid aktiivseid ja asjalikke liikmeid, siis võiks olla inimene, kes vastutab komposti korraldamise eest.
Soovitusi ja lisainfot kompostimisest Aednik aitab Facebookist