Kompostimine on keskkonnasõbralik protsess, mis aitab vähendada linnas tekkivat bioloogilise prügi hulka ja aitab luua väärtuslikku orgaanilist materjali, mida kogukonnaaias saab taimede kasvatamiseks kasutada. Selleks, et jäätmetest saaks hea kompost, on vaja arvestada, et see on aias eraldi tegevus, mis tahab süvenemist, läbimõtlemist, teadmisi, järjepidevust, aednike ning ümbritsevate elanike kaasatust, ega ole lihtsalt aiajäätmete äraviskamine.
Allpool on väike ülevaade kompostimise põhimõtetest, soovitusi kompostimise korraldamiseks kogukonnaaias ja mõned kasulikud nipid. Loodan, et sellest on kasu, et oma kogukonnaaia jaoks luua teie jaoks toimiv õnneliku komposti valem, et kompostimine aias oleks meeldiv ja tore protsess.
Komposti koostisosad
Rohelised materjalid: sisaldavad palju lämmastiku, selleks on erinevad taimejäätmed, muruniide, niidetud rohi enne õitsemist jms.
Pruunid materjalid: sisaldavad peamiselt süsinikku, näiteks nagu kuivad lehed, paber, hein, põhk, puutuhk, puuoksad.
Komposti käivitajad: riknevad toidujäätmed, kalarapped, sõnnik, märg kanakaka jms.
Vesi: Kompostis on oluline säilitada niiskuse õige tasakaal, kuna liiga kuiv või liiga märg kompost võib mõjutada lagunemisprotsessi. Kui komposti rusikas pigistada, siis võiks eralduda paar tilka vett. Liiga märja komposti puhul lisada pruuni ja kuiva kraami, liiga kuiva komposti puhul kasta.
Õhk: Hapnik on vajalik kompostimisel mullaelustiku toimimiseks. Sellepärast on vajalik aeg-ajalt komposti ümber keerata ja õhustada.
Nipp! Komposti sobib ka väikeses koguses papp, paber ja ajalehtede klantspaber, kui see rebida väiksemateks tükkideks.
Vali õige komposter
Kaubanduses on saadaval palju erinevaid kompostreid. Kiirkompostrid on vahvad vidinad, mille abil lastele kompostimist tutvustada. Samas kiir- või trummelkomposter oma mahu poolest ei pruugi ära teenindada aias tekkivat taimejäätmete mahtu.
Üks variant komposti teha on kuumkompost, aga see eeldab väga täpset temperatuuri, niiskuse ja koostisosade vahekorra jälgimist ja kui aias pole inimest, kes sellega pühendunult tegeleks, siis hetkel ma seda kogukonnaaeda pigem ei soovita.
Kogukonnaaeda soovitan 3 osalist kastisüsteemi, kus ühes kastis käib materjali kogumine, 2. kastis laagerdumine ja 3. on kasutusvalmis kompost, mida aednikud saavad kasutada. Seda võib kombineerida ka kiirkompostri või trummerkompostriga.
Komposter peaks olema
- mugav ja meeldiv igapäevaselt kasutada;
- ära mahutama aias tekkivate jäätmete hulga;
- kinnine, et vältida loomade ja lindude juurdepääsu;
- ühest servast lahtikäiv, et oleks mugav ümber kaevata;
- asuma varjulises asukohas.
Soovitused kogukonnaaia eestvedajale kompostimise korraldamiseks
Kompostimine on aias pidev protsess ja igapäevane aednike tegevus võiks sisaldada kompostimaterjali ettevalmistust. Üks variant on lasta aednikel tükeldada oma äravisatavad taimed kohe ära, siis lagunevad need kiiremini ja kasti mahub rohkem. Kui aias on mitmekastisüsteem, siis peaks olema tähistus, kuhu parasjagu taimejäätmeid panna ja ilmselt vajalik aednikele ka eraldi infot saata kompostimise põhimõtetest. Mittekasutuses olevad kastid võiks pealt sulgeda.
Komposteeritavat materjali on vaja kasti laduda kihiti ja kihtide kokkupanemisel on mõistlik jälgida süsinikku ja lämmastikku sisaldavate materjalide vahekorda (täpsem nimekiri materjalidest on eespool). Variant on sügisel lehti koguda ja need säilitada kottides, mida aeg-ajalt järgmisel hooajal komposti vahekihtidena kasutada. Kihtide vahele tasub lisada puutuhka, mis kiirendab komposteerumist.
Haigeid taimi mitte komposti panna ja need peaks eraldi jäätmetena ära viima. Kui haiged taimed kompostida, siis on oht, et mulla kaudu levivad haigused edasi kogu aeda. Haiguste leviku ennetamiseks soovitan kogukonnaaias teha “aeglast” komposti ja enne komposti kasutamist lasta sellel ühe aasta laagerduda.
Niiskuse taset peab jälgima, optimaalne on 50% niiskust (st pigistades tuleb 1-2 tilka vett). Liiga niiske komposti korral on vaja lisada pruuni materjali ja liiga kuiva korral rohkem taime- või toidujäätmeid ja vajadusel kasta.
Komposteeruvat kraami on vaja vahepeal segada. Kui erinevat tüüpi materjalid on kasti laotud kihiti, siis võiks vahepeal kasti sisu ümber laduda, et komposti õhustada ja vähemlagunenud materjal segada juba lagunenud materjaliga. Põhimõte on selles, et kasti ääre osades olev materjal läheks keskele ja keskmises osas olev materjal äärde. Ideaalis võiks komposti 2 korda hooaja jooksul ümber tõsta, aga piisab ka kui 1 kord aastas teha. Parim aeg komposti ümbertõstmiseks on siis kui kiirem aiahooaeg on lõppenud või pole veel alanud (ehk kevadel või sügisel). Soovitan seda teha talgutööna, siis läheb lõbusamalt.
Kui juhtub, et kompostikasti satub ka muud mittesobivat materjali (nt klaasi, plastikut, kilekotte jms), siis see on välja sorteerida, informeerida aednikke, luua võimalus prügi äraviskamiseks.
Juhul kui aias on mitmeid aktiivseid ja asjalikke liikmeid, siis võiks olla inimene, kes vastutab komposti korraldamise eest.
Soovitusi ja lisainfot kompostimisest Aednik aitab Facebookist