Mina oma koduses taimekastis katsetasin ühel hooajal ainult 3 erineva taimeliigi kombinatsiooni:
teekummel, (mille taimed sain eelmise aasta isekülvist);
harilik petersell, (mis oli toidupoest pärit, rohelise osa sõin ära ja juured panin maha);
rindeline sibul, (mida ema kasvuhoones kasvatab ja mis andis palju tütarsibulaid).
Mul oli aiakastiks suur vana metallnõu, mille mõõdud on üsna sarnased Tallinna kogukonnaaedades kasutatavatele euroaluste kastidele, st 1200x800mm.
- kasutasin korrapärast istutusskeemi - 3 taime reas, 5 rida, reavahe u 20 cm, kokku 15 taime.
- lugesin, et teekummel ja sibul on hea kooslus, sest kummel peaks sibulale andma parema maitse ja tõrjub sibulakärbest. Samas reaalset maitsevahet ma ei tuvastanud.
- suvel oli periood, kui kummel vallutas aiakasti ja õitses uhkelt, järelikult jätsin taimedele sobivad vahekaugused, arvestasin istutamisel taimede lõppsuurust.
- ühes nurgas olid paar taime, mis istutust üle ei elanud, (sest sinna istus kass peale). Tühjaks jäänud nurka istutasin õlelilled, mida sain suve lõpus kuivatada talvisteks kuivkimpudeks.
- peterselli korjasin kogu suve jooksul ja see oli veel ka hilissügisel roheline. Suvel kasutasin osa kohe toiduks, teise osa kuivatasin talveks.
Kel rohkem huvi, kuidas oma aiakasti külve ja istutusi planeerida ning seltsilistaimedega katsetada, siis soovitan uurida “Ruutaianduse käsiraamatut” või Tervendavad Aiad MTÜ kodulehte, kust on leitav seltsilistaimede tabel.
------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Minu selle suve lemmiktaimed olid:
teekummel
õlikõrvits
tüümian
KUMMEL
Teekummelit olen tahtnud kasvatada juba aastaid, sest ma lihtsalt nii väga armastan talvel juua kummeliteed ja vahel haige olles on hea teha kummeliga jalavanne. Ühtlasi lugesin, et kummelit on kasulik anda ka kanadele, et nendel haigusi ja parasiite ennetada. Kui aus olla, siis proovisin kummelit kasvatada juba eelmine suvi, kui külvasin esimese paki. Taimed idanesid, kasvasid ja õitsesid ilusti, aga mul ei olnud võimalust õisi koguda. Aga suur oli mu rõõm kui sellel kevadel avastasin kummelimuru oma aiakastidest. Saaki kogusin kogu suve jooksul ja kui vahepeal tundus, et nüüd on kõik ja vaja taimed üles võtta, siis otsustasin osa taimi alles jätta ja tagasi lõigata. Need ajasid uued varred ja taimed õitsesid kuni lume tulekuni. Kuna suvi oli kiire ja aias toimetusi palju, siis õisi kogusin koos vartega ja panin vihku seotuna kuivama, et siis talvel jooksvalt hakata õisi nokitsema.
Minu jaoks oli selle loo suurim õppetund see, et mõne asjaga ei tasu kiirustada ja tasub usaldada oma sisetunnet, kuigi see ehk alati loogiline pole. Kuigi eelmine aasta jäi mul saak saamata, siis sellel aastal sain korraliku saagi, ilma et oleksin pidanud ülearu palju vaeva nägema. Loodusega on hea koostööd teha.
Kasvukohanõuded: Kummel on pinnase suhtes vähenõudlik, kuid toitaineterikastel muldadel annab parema saagi. Kasvab hästi täispäikeses, talub ka kerget varju. Kummeli kasvatamisel on soovitav kaugus kahe kummelitaime vahel 15–30 cm. Levib hästi isekülvi teel.
Sõbrad taimed: Arvatakse, et teekummeli kõrval toodavad mõned maitsetaimed rohkem eeterlikke õlisid, seetõttu piparmünt, salvei, oregano ja basiilik on teekummeli kõrval tugevama maitse ja lõhnaga.
ÕLIKÕRVITS
Minu teine selle suve suur lemmik oli õlikõrvits. Õlikõrvits, nagu ka teised kõrvitsad tahavad heaks kasvamiseks sõnnikut või toitaineterikast mulda. Ma ladusin sugulaste käest saadud mahesõnniku hunnikusse, mille peale panin mulla. Taimed istutasin mulla sisse, nii et nende juured ei puutunud sõnnikuga kokku. Taimi kastsin hoolikalt paar nädalat pärast istutamist, aga hiljem praktiliselt mitte - ainult siis kui oli väga palav ja lehede turgor langenud. Õlikõrvits on eriline selle poolest, et tema seemned on ilma kestadeta ja söögiks kasutataksegi peamiselt seemneid, Kesk-Euroopas pressitakse nendest kõrvitsaõli.
Nipp kõrvitsa kasvatamiseks kogukonnaaias: Kui tahta kõrvitsat kasvatada aiakastis, siis kindlasti tuleb aiakasti lisada sõnnikut. Ühtlasi tasub arvestada sellega, et kui kõrvits saab kasvuhoo sisse, siis vohab ta väga laialt. Soovitan kasvamise ajal vääte suunata või peale esimese viljaalge teket väädid tagasi lõigata. Ühtlasi on kasulik selleks hooajaks oma kasti muid taimi mitte planeerida. Väike-Õismäe kogukonnaaias oli hea näide, kus tehti eraldi kõrvitsapeenar. Seal said kõik aednikud omale kõrvitsa istutada - see oli hea võimalus, sest kõrvits tahab kasvamiseks palju ruumi.
Kasvukohanõuded: kõrvits on väga soojanõudlik ja talle on kasulik valida aia kõige soojem ja päikesepaistelisem koht. Ta vajab viljakat huumusrikast mulda, mille pH 6.5-7,0, ega talu happelist mulda. Kõrvits ei talu tuult ega seisvat vett, seepärast tuleb kasvukoht valida tuulevaikne ja soovitavalt üldisest pinnasest 20-25cm kõrgemal. Kuna kõrvitsat armastatakse kasvatada kompostihunnikus, tasub teada ka seda, et kõrvitsat ei soovitata kaks aastat järjest ühel ja samal kohal kasvatada. Ideaalis peaks vahe olema lausa 3-4 aastat. Taimed on kasulik ette kasvatada, aga kuna kasvavad kiiresti, siis liiga vara ei tasu neid potti panna, üldiselt mai algus või keskpaik on ettekasvatamiseks hea aeg. Väljaistutamiseks on hea aeg mai lõpp või juuni esimene nädal.
Sõbrad taimed: parimad eelviljad on kartul, kaunviljad ja kapsad. Kasvavad hästi koos päevalille, ubade ja maisiga. Isiklikult mul ubadega koos kasvatamine pole hästi õnnestunud, aga maisi ja päevalilledega küll.
Minu suurim õppetund: viimastel aastatel olen kõrvitsataimed ise ette kasvatanud. Eelmine kevad läksin selle õnge, et toas olnud taimed istutasin õue otse päikese kätte ja noored taimed said korraliku päikesepõletuse ja nende kasv peatus paariks nädalaks. Sellel kevadel olin palju targem ja alates sellest hetkest, kui nad idu mullast välja pistsid, tõstsin iga päev neid päevaks õue ja õhtul tuppa tagasi. Nii tegutsedes sain väga ilusad taimed, neil oli kolm paari lehti ja päikesepõletust ei saanud, kuna olid karastatud.
TÜÜMIAN
Aed-liivatee ehk tüümian on ergastanud mu maitsemeeli. Olen kasutanud seda erinevates küpsetistes, ahjukartulitega, liha või dipiikastmes, vahel isegi natuke lisanud kookidesse, magustoitudesse ning moosidesse. Aga tõesti, väga minimaalses koguses! Noorele tüümiani taimele üldiselt meeldib kui teda tagasi lõigatakse, sest siis ta haruneb paremini.
Kasvukohanõuded: Aed-liivatee eelistab kasvada päikeselisel kasvukohal ning talub hästi põuda. Seega tema puhul peaks jälgima, et üle ei kastaks. Pinnas võib olla kuiv, hea drenaažiga, soovitatavalt mõõduka toitainesisaldusega, lubjarikas ning liiva või kruusasegune. Talvist niiskust ei talu, vajab talvekatet ja varjutamist varakevadise päikese eest. Taimede istutamise vahekaugus 15-30 cm.
Head sõbrad: pigem kuiva ja väheviljakat mulda armastavad taimed, nt salvei, pune, rosmariin jms.
Minu suurim õppetund: Mul küll ei ole seni hästi õnnestunud tema ületalve hoidmine, sest kipub ikka märja kätte jääma või päikesepõletust saama, nii et kevadel on pool põõsast kuivanud. Ma ei ole teda talveks katnud, seega olen igal kevadel paar uut taime ostnud.
Mis olid Sinu jaoks selle hooaja lemmik taimed, uued avastused ja road, milles kasutasid oma aiasaadusi?
Loodan, et sellest on kasu, leidsid siit kasulikke nippe ja said ka innustust, et järgmisel aastal oma aiakastis kasvatada just neid taimi, mis Sind parasjagu kosutavad ja kõnetavad.