Olen endale püstitanud küsimuse, et kuidas mineviku lugudes surkides ja vanu asju sorteerides leida kohale tulevikulugu. Vahel on nii, et on vaja pööningud ja keldrite uksed lahti teha, otsa vaadata kraamile, mis sinna on aastatega kogunenud, sodi välja vedada ja väärikatele natukene katkistele esemetele uus elu anda. Mõne asjaga on kohe selge, milleks seda kasutada, mõni asi tahab natuke päikese käes seista ning oma aega oodata ja mõni asi leiab tee uue omanikuni. See on üsna tolmune töö ja võtab kõvasti rohkem aega, kui ma alguses arvasin. 

Eks paistab, kuhu see teekond välja viib... 

Anu, Pagula perenaine 2022

Talukoht, selle hooned ja maastiku kujunemine on olnud ja on ka tulevikus järjepidev protsess, mida mõjutavad nii perekondlikud sündmused, kogukonna koostöö, aga ka üldised maaelu arengud. Talu füüsilised objektid, hooned ja selle arhitektuur, vanad põllutööriistad, mööbel, aga ka aed ja puuviljapuud on oluline osa talu identiteedist. Seejuures kõik mittehoomatav, käega mitte katsutav - inimeste omavaheline suhtlus, nende lood ja mälestused, talgutööd ja saunaõhtud, kodu- ja vabadusetunne on see, mis paneb talu elama ja hingama ning annab kõigele füüsilise tähenduse. Ehk kipume seda oma kiires elus ära unustama. Talu missiooniks on neid väärtusi elus hoida ja edasi kanda. Meie juures saab teha talgutööd, kausis nõusid pesta, vaipu kloppida, puid riita laduda, võrkkiiges pikutada ja porilompides plätserdada.