Kirjutan siia mõned lood, mis minuni on jõudnud. Need on inimeste lood.
Anu, Pagula perenaine 2022
Kuidas Pagula endale nime sai?
Minu vanavanaisa Johannes Klesment teenis I maailmasõjas ja Vabadussõjas. Pärast esimest maailmasõda andis värske Eesti riik tasuta maad sõduritele, kes olid silma paistnud. Ma küll täpselt ei tea, mis tegudega minu vanavanaisa tunnustati, aga talle anti tükk maad Paldiski külje all Leetses. Koos oma naise ja 7 lapsega ehitas ta sinna maja. Aga oh häda, kui maja oli valmis saanud ja perekond asus sinna elama, siis sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt ja Paldiski koos lähialadega läks vene võimude kätte. See tähendas, et Perekond Klesmentid tõsteti majast välja ja neile anti asenduseks uudismaa - maatükk kanarbiku põllu ja metsamaaga, mida hakati kutsuma Pagulaks. Hakkaja perepea ehitas metsa keskele 1940ndate alguses eluhoone. Lapsena mäletan lugusid, kuidas räägiti, et maja on kehvasti ehitatud ja kõik on ligadi-lodagi. Täna tundub see päris kangelaslugu, et teise maailmasõja hakul, mil tõenäoliselt olid üsna keerulised ajad, 7 lapsega maja ehitada. Hiljem lisandusid ka laut koos aida ja kuuriga, küün, garaaž ja saun.
Kuidas Jüri endale naise võttis?
Minu vanaema Aino tuli Pagula tallu elama, kui sai ametikoha Vasalemma koolis õpetajana. Talus oli parajasti tühi tuba, sest perepoeg Jüri oli läinud sõjaväkke aega teenima. Jüri oli üks nendest, kes oma vendadega sõdis erinevatel pooltel, kes kuhu sattus parasjagu. Mina võin vaid mõelda, et selline olukord paneb ilmselt väärtusmaailma korralikult võnkuma - keda sa siis teenid, oma perekonda, riigikorda või miskit muud sisemist väärtust. Kui Jüri sõjaväest tagasi tuli, siis tema ema ütles talle nii "kuule poja, sulle on vahepeal naine majja kolinud". Nii oligi! Aasta pärast Aino ja Jüri abiellusid, neile sündisid kaks tütart ning nad võtsid üle talu juhtimise.
___________________________________________________________________________________________________________________________________
Vanaisale
Nii vaikne on siin, Sind pole siin.
Elan siin koos metsa ja tuulega,
koos udu ja päikesetõusuga, Sind pole siin.
Sa elad nüüd teises kohas - minu südame sees.
_________________________________________________________________________________________
Anu, Pagula perenaine 2022
Kuidas Pagula endale nime sai?
Minu vanavanaisa Johannes Klesment teenis I maailmasõjas ja Vabadussõjas. Pärast esimest maailmasõda andis värske Eesti riik tasuta maad sõduritele, kes olid silma paistnud. Ma küll täpselt ei tea, mis tegudega minu vanavanaisa tunnustati, aga talle anti tükk maad Paldiski külje all Leetses. Koos oma naise ja 7 lapsega ehitas ta sinna maja. Aga oh häda, kui maja oli valmis saanud ja perekond asus sinna elama, siis sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt ja Paldiski koos lähialadega läks vene võimude kätte. See tähendas, et Perekond Klesmentid tõsteti majast välja ja neile anti asenduseks uudismaa - maatükk kanarbiku põllu ja metsamaaga, mida hakati kutsuma Pagulaks. Hakkaja perepea ehitas metsa keskele 1940ndate alguses eluhoone. Lapsena mäletan lugusid, kuidas räägiti, et maja on kehvasti ehitatud ja kõik on ligadi-lodagi. Täna tundub see päris kangelaslugu, et teise maailmasõja hakul, mil tõenäoliselt olid üsna keerulised ajad, 7 lapsega maja ehitada. Hiljem lisandusid ka laut koos aida ja kuuriga, küün, garaaž ja saun.
Kuidas Jüri endale naise võttis?
Minu vanaema Aino tuli Pagula tallu elama, kui sai ametikoha Vasalemma koolis õpetajana. Talus oli parajasti tühi tuba, sest perepoeg Jüri oli läinud sõjaväkke aega teenima. Jüri oli üks nendest, kes oma vendadega sõdis erinevatel pooltel, kes kuhu sattus parasjagu. Mina võin vaid mõelda, et selline olukord paneb ilmselt väärtusmaailma korralikult võnkuma - keda sa siis teenid, oma perekonda, riigikorda või miskit muud sisemist väärtust. Kui Jüri sõjaväest tagasi tuli, siis tema ema ütles talle nii "kuule poja, sulle on vahepeal naine majja kolinud". Nii oligi! Aasta pärast Aino ja Jüri abiellusid, neile sündisid kaks tütart ning nad võtsid üle talu juhtimise.
___________________________________________________________________________________________________________________________________
Vanaisale
Nii vaikne on siin, Sind pole siin.
Elan siin koos metsa ja tuulega,
koos udu ja päikesetõusuga, Sind pole siin.
Sa elad nüüd teises kohas - minu südame sees.
_________________________________________________________________________________________