Meil talus tehti vanasti komposti nii, et kuhjati kõik erinevad bioloogilised jäätmed aianurka kokku ja siis kevadel veeti see hunnik peenramaale laiali. Kui mu vanaisa Jüri veel lehmi pidas, siis oli ka eraldi sõnnikuhunnik. Neid hunnikuid oli tavaliselt aias mitu ja keegi eriti ei süvenenud, mida ja kui palju sinna pandi ja kuidas komposteerimine kui protsess toimus.

Minul on lapsena meeles, et aia kõige ilusamad tulbid ja salatid kasvasid ikka kompostihunnikus. Samas olin ka silmitsi probleemiga, et kui tahtsin aiamaale mulda tuua, siis olid need hunnikud täis umbrohujuuri ja selle sorteerimine jube tüütu ja aeganõudev tegevus. Hetkel on ühiskonnas uuenenud regulatsioon, nõuded ja ootused komposteerimisele. Seega sai otsustatud, et talu vajab uut ja läbimõeldumat komposteerimise süsteemi, sest see on jätkusuutliku aiapidamise üks alustalasid. 

Lugu ühest kanast

Väike lugu sellest, kuidas üks elupuu tuli Stuarti ellu ja seejärel kolis Pagulale talvepagulusse.