Minul on lapsena meeles, et aia kõige ilusamad tulbid ja salatid kasvasid ikka kompostihunnikus. Samas olin ka silmitsi probleemiga, et kui tahtsin aiamaale mulda tuua, siis olid need hunnikud täis umbrohujuuri ja selle sorteerimine jube tüütu ja aeganõudev tegevus. Hetkel on ühiskonnas uuenenud regulatsioon, nõuded ja ootused komposteerimisele. Seega sai otsustatud, et talu vajab uut ja läbimõeldumat komposteerimise süsteemi, sest see on jätkusuutliku aiapidamise üks alustalasid.
Niisiis, selleks, et uut komposteerimise süsteemi tallu luua, panin kõigepealt kirja oma ootused komposteerimisele:
Saada kohapeal kasutusse (aineringlusse) võimalikult palju erinevaid talus olevaid ja tekkivaid biojäätmeid.
Kompostmuld peab olema püsiumbrohujuurte vaba (nt naat, orashein), mis teeb kevadise mullaveo kergemaks tööks.
Valmisolek aeg-ajalt segada ja jooksvalt toimetada, aga komposteerimine ei peaks võtma liiga palju aega ega lisaressursse.
Erinevate toredate asjaolude kokkulangemisel sai talus läbi viidud töötuba*, et proffidelt õppida, kuidas ikkagi oleks tark komposti teha ja mida peab arvestama. Töötuba viis läbi permakultuuri entusiast, Marian Nummert, (kelle suur fänn ma ka olen) ja toimus tänu MTÜ Rohevald koostööle.
Töötoas sain teada, et…
Komposteeritavat materjali on vaja kasti laduda kihiti ja kihtide kokkupanemisel on mõistlik jälgida süsinikku ja lämmastikku sisaldavate materjalide vahekorda (täpsem nimekiri materjalidest on allpool).
Niiskuse taset peab jälgima, optimaalne on 50% niiskust (st pigistades tuleb 1-2 tilka). Liiga niiske komposti korral on vaja lisada C ja liiga kuiva korral rohkem N või R ja vajadusel kasta.
Komposteeruvat kraami on vaja vahepeal segada. Põhimõte on selles, et kasti ääre osades olev kraam läheks keskele ja keskmises osas olev kraam äärde.
Võiks jälgida ka kasti keskel olevat temperatuuri, sest sellest sõltub, mis protsessid seal toimumas. Ideaalis võiks temperatuur tõusta (nii hävivad ka umbrohuseemned).
55 kraadi - 72h
65 kraadi - 48h
74 kraadi - 24h
Marian Nummerti kompostiretsepti soovitus (aluseks SoilFoodWeb mullakooli juhatus):
- 60% - C süsinikku sisaldav kraam - (pruun ja kuiv, nt oksahake, saepuru, hein, lehed, vanad vihad jms);
- 30% - R Roheline kraam - muruniide, köögijäätmed jms;
- 10% - N lämmastikku sisaldav kraam - sõnnik, kalapea, surnud mäger vms.
! Paljude osalejate jaoks oli üllatuseks, et sõnniku soovituslik osakaal kompostikastis on nõnda väike. Loometalus meile meeldib katsetada ja järgi proovida, kas uus info ka tõene on. Ühtlasi, ma tegin sõnniku koguse varumisega täieliku valearvestuse ja seda jäi töötoast palju üle, seega ehitasin lisaks ka "klassikalise" sõnnikuhunniku, kus peamiselt sõnnik ja muud kraami väiksem osakaal. Loodetavasti saame järgmisel kevadel näha, mis välja tuli.
Töötoa korraldamise protsessis sai meil Pagula loometallu loodud kolmeosaline komposteerimis-süsteem, mille kasutamist hakkame nüüd katsetama…
Vermikomposter, kust loodetavasti saame väikese koguse kiiresti head mulda toalillede ja taimede ettekasvatuse jaoks. Vermiussid kõike ei söö - neile läheb osa taimsetest köögijäätmetest ja kohvipuru.
Kompostikast, kuhu kavatseme kihiti laduda erinevaid biojäätmeid ja aeg-ajalt läbi segada ning kevadel tahaks sealt saada head mulda aiamaale ning kasvuhoonesse. Hetkel otsustasime, et sinna ei pane murukamarat ega püsiumbrohujuuri sisaldavaid aiajäätmeid.
Vetsujäätmete kompostimine. Välikäimla kraami kompostimine saab olema ilmselt mitmes etapis, et see vastik töö enda jaoks meeldivamaks teha. Esmalt värske kraam seisab natuke, seejärel läheb vedel kraam segamini puiduhakke, kassikaka ja saepuruga. Hiljem ilmselt veel mingi käepärase kraamiga. Esialgu otse toidu kasvatamiseks ei tahaks seda kasutada, aga ilutaimede ja puude ja põõsaste jaoks tundub sobilik küll.
Küsimused, millele soovitan mõelda, enne kui osta komposter ja hakata koduses majapidamises kompostimisega tegelema:
Saa ülevaade kui palju ja mis liiki bioloogilisi jäätmeid Sul igapäevaselt tekib, see on heaks aluseks, et otsustada, milline komposter ja kompostimise meetod on tark lahendus just Sinu jaoks;
Mis on Sinu vajadused komposti kasutamiseks? Kas Sul on vaja komposti kiiresti väikeses koguses? Või palju ja pigem on aega selle loomisega?
Kui palju aega soovid komposteerimise tegevusele kulutada?
Selgita välja, millised kompostrid Sulle meeldivad ja kuidas käib nende kasutamine. Komposter peaks olema mugav ja meeldiv igapäevaselt kasutada;
Suhtu kriitiliselt poodides pakutavasse - kõik kompostrid ei sobi igale poole, alusta enda vajaduste ja soovide välja selgitamisest, siis on lihtsam valikut teha;
Arvesta, et komposteerimine on aias eraldi tegevus, mis tahab süvenemist, teadmisi, järjepidevust ja see ei ole lihtsalt jäätmete äraviskamine!
Mõned nipid, mida töötoast osalejatelt õppisin, et oma “jäätmed” muuta kullaks ja mullaks:
Vanasid linasid jm puuvillaseid riideid saab kasutada peenravaibana nt teeradade all. Looduslikku päritolu riideid (ja ka jalanõude osi) saab lõigata tükkideks ja istutuskastides alumistes kihtides kasutada;
Komposti sobib ka ajalehtede klantspaber, kui see rebida väiksemateks tükkideks;
------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
* 10. Juunil toimus Pagula loometalus koostöös MTÜ Roheline vald komposteerimise töötuba, mida juhendas permakultuuri entusiast ja elurikkuse uurija Marian Nummert. Facebooki sündmus on leitav siit.
Ürituse videokokkuvõte on leitav siin.
Marian Nummerti tegemistega saab tutvuda siin.
Lääne-Harju valla Rohevald MTÜ algatuse tegevuste ja infomaterjalidega saab tutvuda siin.
Aitäh kõigile ja head kodust kompostimist!
Anu Kägu, Pagula loometalu perenaine
