Stuart on mu hea sõber, kes elab Kalamajas. Ühel juunikuu õhtul, kui Stuart rahulikult arvutis tööd tegi, siis äkki ilmus tema esimese korruse lahtise akna vahele õuest elupuu. Stuarti üllatus ja ehmatus oli muidugi suur. Niisiis läks ta akna juurde, et asjaolusid välja selgitada. Stuart nägi kaht purjus meest itsitades kaugenemas. Ilmselt olid mehed kuskilt haljasalalt selle elupuu naljaviluks kaasa haaranud, aga kuna puu oli raske, siis ei viitsinud seda edasi edasi tassida ja mõtlesid et teevad natuke nalja. Stuart sai alguses selle nalja peale küll veidi pahaseks, aga üsna ruttu tekkis tal hoopis uus mõte: hmmm, äkki see on võimalus millekski, uueks - uueks eluks, uueks alguseks. Niisiis jättis Stuart oma akna kaudu saadud elupuu alles, pani talle nimeks Ryuji ja hakkas tema eest hoolt kandma. Terve suve kastis Stuart Ryujit hoolsalt ja kui tuli sügis, siis mõtles Stuart, et Ryujil oleks ilmselt parem talv veeta kuskil õues, juuripidi maa sees. Niisiis Stuart helistas mulle üks päev ja küsis, et kas ta võib oma elupuu Pagulale (talunimi) tuua. Nõusolek saadud, asus Stuart oma 35kg sõbraga teele. Ta kartis, et kas Ryujit küll rongi lastakse, aga kõik siiski sujus. Ja nii Ryuji Pagula tallu talvepagulusse jõudiski. Pagulal on Ryuji esimene puu planeeritavas segahekis, mis hakkab koosnema erinevatest puu- ja põõsaliikidest. Olgu see elupuu siin uue elu alguseks!

Elupuu (Thuja) on puittaimede perekond küpressiliste sugukonnast. Elupuu on nimetuse saanud pikaealisuse järgi ja tegu on ühe populaarsema hekitaimega.

Elupuu istutamine käib nii:

1. Vali koht - elupuu eelistab täispäikest või poolvarju, kohavalikul on oluline arvestada puu täiskasvanu mõõtudega, et tulevikus oleks piisavalt kaugel hoonetest, elektriliinidest, teedest jms. Näiteks harilik elupuu Brabant kasvab reeglina 5-12 meetrit pikaks ja 0,6-2 meetrit laiaks;

2. Kaeva auk - auk peab olema 1.5-2 korda suurem kui juurepall;

3. Too komposti - auk täidetakse osaliselt kompostiga, võib lisada ka väetist;

4. Istuta - taim paigutatakse auku nii, et tüvi jääb sirge, juurekael kohakuti maapinnaga ja muld trambitakse jalgadega kinni, istutusaugu serva tehakse kastmisvagu;

5. Kasta - üldiselt puude kastmisnorm on 50 liitrit, kui juurepall on kuiv, siis on kasulik taime eelnevalt ämbris leotada;

6. Lõika ära kollased ja katkised oksad ja latv. See aitab taimel lopsakamaks ja ilusamaks muutuda;

7. Järelhooldus - elupuu on alguses väga põuakartlik ja teda on vaja kasta 1-2 korda nädalas 10-20 liitrit. Tasub kasta pigem harvem, aga koguselt rohkem, siis juured arenevad sügavamale. Esimesel kasvuaastal on vaja taime kindlasti varjutada, kevadtalvine päike kipub neile liiga tegema. Mitme haruga ja kerajaid vorme tasub talveks kokku siduda või neile katted ehitada, et lumi neid laiali ei painutaks.

Nipp! Elupuu vajab palju kastmist pärast istutamist. Pista aeg-ajalt näpp mulda, et veenduda kui kuiv või märg muld parasjagu on.

Kui tunned, et sellest kirjeldusest jäi väheseks, siis Hansaplantil on tore ja kasulik video elupuu istutamisest, milles näidatakse täpselt mida ja kuidas teha: https://www.hansaplant.ee/mullapalliga-taimede-istutamine